KIHNU TULETORN on valmistatud Inglismaal ja kohapeal kokku monteeritud 1864. aastal. Torni kõrgus merepinnast on 29 meetrit, jalamilt 28 meetrit. 1882. a hakati valgustamisel kasutama petrooleumi ja ehitati petrooleumiait. Alates 1996. aastast töötab tuletorn automatiseeritult, enne seda oli tööl majakavaht.
Tuletorn on avatud:
Maikuus laupäeviti ja pühapäeviti kell 10 – 17, muul ajal ettetellimisel.
Alates 20. maist kuni 27. augustini iga päev kell 10 – 17, muul ajal ettetellimisel.
Septembris laupäeviti kell 11 – 16, muul ajal ettetellimisel.
Muul ajal on tuletorn avatud aastaringselt kokkuleppel.
Eriväljakutse hind on 15 eurot, millele lisandub pileti hind.
Tuletorni külastamise pileti hind:
Täiskasvanu 5.-
Õpilane/pensionär 3.-
Perepilet suurperedele 15.- *kehtib ainult Perekaardi ettenäitamisel
Eelkooliealised lapsed tasuta.
Lisainfo ja külastus väljaspool lahtiolekuaega:
kihnutuletorn@gmail.com või telefonil +372 5332 6035
AJALUGU: Kihnu saare lõunatipus Pitkänä neemel asub valge puak. Puak – just nii kutsuvad kihnlased tuletorni. Hoolimata esmapilgul alaväärsena tunduvast nimetusest on sihvakas majakas mänginud olulist rolli kihnlaste elus. Kasvõi sellepärast, et saare hoonetest hoidis just Kihnu tuletorn pidevat ühendust välisilmaga, kuni 1898. aastal mööda merepõhja Kihnu toodud telefoni kaabliga mandriga püsikontakt loodi.
Kihnu tuletorni ehitamise vajadust arutasid Tsaari-Venemaa Mereministeerium ning Riia ja Pärnu kaupmehed 1833. aastal. Tõdeti, et Väinameres on vaja Hari kurgu ja Suure väina laevasõidutee tähistamiseks tuletorne. Neid nõuti Viirelaiule, Virtsu ja Kihnu. Ehitamine jäi aga ära, sest kaupmehed seda ei finantseerinud ja ministeeriumil puudusid vahendid.
Probleem jäi püsima kuni tehnoloogia areng ulatas oma abistava käe. Inglismaal Porter & Co tehases valmistati malmist tuletornide detaile, mida oli võimalik siia tellida ja kohapeal monteerida. See oli kivist tuletorni püstitamisega võrreldes kiirem ja soodsam meetod. Nii tellitigi 1863. aastal välismaalt korraga kolm uuel Gordoni süsteemil põhinevat malmist kerega tuletorni Vormsi, Virtsu ja Kihnu. Kusjuures kaks viimast olid identse projektiga, ainsaks erinevuseks värvus.
Kihnu tuletorn oli valge ja Virtsus asuv pliimenninguga punaseks värvitud. Praeguseks on kahest tornist säilinud vaid Kihnu oma, Virtsu tuletorn hävis 1917. aastal. Inglismaalt telliti ka III kategooria Fresneli tuleaparaadid firmast Chance Brothers & Co. Kihnu tuletorn hakkas tööle 1865. aastal tule nähtavuskaugusega 11 miili.
Kihnu tuletorn on säilitanud oma algupärasuse, moderniseeritud on vaid valgusseadmed. Teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait, kelder, kaevumaja ja tall 19. sajandist ning elamu, generaatorihoone ja saun 20. sajandi teisest poolest. Tuletorni juures asunud päästejaama näeme aga veel ainult arhiivifotodel.
